OHUD
Sotsiaalvõrgud on tänapäeval tihedalt seotud inimeste eluga. Nii tihedalt, et paljud juba ei tea, kuidas nad elaksid Facebook, Twitter ja palju teisteta. sellepärast viiakse ERINEVATES MAADES läbi uuringuid, mis näitavad, millised ohud tekivad, kui inimene kasutab sotsiaalvõrgustikke üleliia palju.
muudab kasutajad lambakarjaks - uuringud on näidanud, et inimestel on vajadus end väljendada, samas aga kaob huvi üsna kiiresti. näiteks twitterisse postitatud sõnumid levivad üsna kiiresti. Tugev reageering tekib juba 15 – 20 minutit pärast sõnumi avaldamist, kuid 24 tunni pärast võib teema juba «surnud» olla. seega inimesed käituvad sotsiaalmeediat kasutades nagu käitutakse börsil ehk tekib lambakarja efekt. Kui inimene käib välja mingi teema, mis haakub paljudega, siis läheb terve kari liikvele. See aktiveerumine on kumulatiivne. Paljud tahavad kähku oma sõna sekka öelda, sest Koos mõtteid jagades tuntakse end turvaliselt.
muudab meie iseloomu - Sotsiaalmeedias muutuvad nii inimeste vastastikuse suhtlemise tingimused, isiksus, meie psühholoogia ja bioloogia. uuringute kohaselt võimendab sotsiaalmeedia neli inimomadust, mis võivad probleeme tekitada ...
a) suurustamine - Arvuti taga istudes puudub inimesel otsene kontakt, ta ei näe teiste ilmeid ja zeste, mis annavad tundeid edasi.
b) ülevoolav nartsissm - inimene esitleb end kui kaupa. Me võrdsustame end esemega, näitame oma parimaid omadusi ja rõhutame neid, seejärel müüme neid samal viisil nagu müüakse autosid või sampooni.
c) vähesuse seadus - Internet on peamiselt meie pahede mänguväljak, kus on lihtsam kedagi kritiseerida või halbu kommentaare teha. See ei kehti psühhiaatri sõnul üksnes laste ja noorte, vaid ka täiskasvanute puhul.
d) vägivald - meedias nähtud vägivald suurendab ka vägivalda laste seas. Niisamuti saavad täiskasvanutest veebis taas lapsed ja rollimängud õitsevad virtuaalmaailmas nii armastuses kui seksis.
põhjustab ohtlikku sõltuvust - Värskeimate andmete valguses peaks ilmselt nii Facebooki kui Twitteri tähistama sõltuvuseriski märgistusega, et neid siis vaid litsentseeritud olustikus tarbida. on selgunud, et inimestel on lihtsam kontrollida suitsetamist ja alkoholi tarbimist kui Twitteri, Facebooki või e-postkasti sissekannete lugemist. koos päeva kulgemisega hakkab inimeste tahtejõud otsa saama ning neil on üha rohkem raskusi hetke kiustatustele vastu seista, seetõttu külastatakse õhtuti ka rohkem juba mainitud sotsiaalmeedia kanaleid. spekuleeritakse, et süüdi võib olla tunne, nagu kõikjalt kättesaadav Facebook ning muu sarnane meedia ei maksaks midagi, mistõttu sellest keeldumisele tehtav pingutus tundub ebaproportsionaalselt kulukana. Suitsetamisest või alkoholist on lihtsam keelduda, kuna kõik on teadlikud võimalikest traagilistest tagajärgedest. sÕLTUVUSE MÄRGID ON ...
a) Kogu aeg „online“ - Inimene on „online“, kui ta on kodust väljas ning siis toimub „online“ sotsiaalelu smartphonei abil.
b) Pidev uuenduste kontrollimine - „kas keegi saatis mulle kirja?“
c) ajaveetmine sotsiaalvõrkudes - Iga päev poolest tunnist kogu päevani veedetakse sots. võrkudes. Kui ei ole võimalik neid kontrollida, siis tuju läheb halvemaks.
d) Aktiivsus - Inimene teeb PIDEVALT pilte ENDA ÜMBER TOIMUVAST JA POSTITAB NEED FacebookI üles. Muudab PIDEVALT oma staatusi, jagab ÜHESÕNAGA KÕIKE KÕIGIA.
e) mängud - Sõltlasele meeldiib mängida, reiting mängus on talle väga tähtSAL KOHAL.
f) suhtlemine toimub ainult sotsiaalvürgus - INIMESED EI OSKA ENAM OMAVAHEL SUHELDA, SEST ARVUTI TAGA OLLES ON KÕIK PALJU LIHTSAM JA VABAM.
g) märgid inimese käitumises - Arvuti taga istudes inimene aeg-ajalt teeb häälega kommentaare, naerab valjusti ja teeb imelikud liigitused oma kehaga.
LASTEAHISTAMISED - Põhjus, miks laste liitumine sotsiaalvõrgustikega niivõrd palju poleemikat alati tekitab, on see, et internetis varitseb tõepoolest palju ohte ja nii mõnigi asi võib viltu minna. Kõige levinumad ja hirmutavad ohud on lasteahistajad ning küberkiusamine. Muidugi on ka teisi miinuseid, näiteks kasvõi see, et ollakse liiga pikalt internetis ja mõnes sotsiaalvõrgustikus ning selle tulemusel jääb unetunde väheks.
Sotsiaalvõrgud on tänapäeval tihedalt seotud inimeste eluga. Nii tihedalt, et paljud juba ei tea, kuidas nad elaksid Facebook, Twitter ja palju teisteta. sellepärast viiakse ERINEVATES MAADES läbi uuringuid, mis näitavad, millised ohud tekivad, kui inimene kasutab sotsiaalvõrgustikke üleliia palju.
muudab kasutajad lambakarjaks - uuringud on näidanud, et inimestel on vajadus end väljendada, samas aga kaob huvi üsna kiiresti. näiteks twitterisse postitatud sõnumid levivad üsna kiiresti. Tugev reageering tekib juba 15 – 20 minutit pärast sõnumi avaldamist, kuid 24 tunni pärast võib teema juba «surnud» olla. seega inimesed käituvad sotsiaalmeediat kasutades nagu käitutakse börsil ehk tekib lambakarja efekt. Kui inimene käib välja mingi teema, mis haakub paljudega, siis läheb terve kari liikvele. See aktiveerumine on kumulatiivne. Paljud tahavad kähku oma sõna sekka öelda, sest Koos mõtteid jagades tuntakse end turvaliselt.
muudab meie iseloomu - Sotsiaalmeedias muutuvad nii inimeste vastastikuse suhtlemise tingimused, isiksus, meie psühholoogia ja bioloogia. uuringute kohaselt võimendab sotsiaalmeedia neli inimomadust, mis võivad probleeme tekitada ...
a) suurustamine - Arvuti taga istudes puudub inimesel otsene kontakt, ta ei näe teiste ilmeid ja zeste, mis annavad tundeid edasi.
b) ülevoolav nartsissm - inimene esitleb end kui kaupa. Me võrdsustame end esemega, näitame oma parimaid omadusi ja rõhutame neid, seejärel müüme neid samal viisil nagu müüakse autosid või sampooni.
c) vähesuse seadus - Internet on peamiselt meie pahede mänguväljak, kus on lihtsam kedagi kritiseerida või halbu kommentaare teha. See ei kehti psühhiaatri sõnul üksnes laste ja noorte, vaid ka täiskasvanute puhul.
d) vägivald - meedias nähtud vägivald suurendab ka vägivalda laste seas. Niisamuti saavad täiskasvanutest veebis taas lapsed ja rollimängud õitsevad virtuaalmaailmas nii armastuses kui seksis.
põhjustab ohtlikku sõltuvust - Värskeimate andmete valguses peaks ilmselt nii Facebooki kui Twitteri tähistama sõltuvuseriski märgistusega, et neid siis vaid litsentseeritud olustikus tarbida. on selgunud, et inimestel on lihtsam kontrollida suitsetamist ja alkoholi tarbimist kui Twitteri, Facebooki või e-postkasti sissekannete lugemist. koos päeva kulgemisega hakkab inimeste tahtejõud otsa saama ning neil on üha rohkem raskusi hetke kiustatustele vastu seista, seetõttu külastatakse õhtuti ka rohkem juba mainitud sotsiaalmeedia kanaleid. spekuleeritakse, et süüdi võib olla tunne, nagu kõikjalt kättesaadav Facebook ning muu sarnane meedia ei maksaks midagi, mistõttu sellest keeldumisele tehtav pingutus tundub ebaproportsionaalselt kulukana. Suitsetamisest või alkoholist on lihtsam keelduda, kuna kõik on teadlikud võimalikest traagilistest tagajärgedest. sÕLTUVUSE MÄRGID ON ...
a) Kogu aeg „online“ - Inimene on „online“, kui ta on kodust väljas ning siis toimub „online“ sotsiaalelu smartphonei abil.
b) Pidev uuenduste kontrollimine - „kas keegi saatis mulle kirja?“
c) ajaveetmine sotsiaalvõrkudes - Iga päev poolest tunnist kogu päevani veedetakse sots. võrkudes. Kui ei ole võimalik neid kontrollida, siis tuju läheb halvemaks.
d) Aktiivsus - Inimene teeb PIDEVALT pilte ENDA ÜMBER TOIMUVAST JA POSTITAB NEED FacebookI üles. Muudab PIDEVALT oma staatusi, jagab ÜHESÕNAGA KÕIKE KÕIGIA.
e) mängud - Sõltlasele meeldiib mängida, reiting mängus on talle väga tähtSAL KOHAL.
f) suhtlemine toimub ainult sotsiaalvürgus - INIMESED EI OSKA ENAM OMAVAHEL SUHELDA, SEST ARVUTI TAGA OLLES ON KÕIK PALJU LIHTSAM JA VABAM.
g) märgid inimese käitumises - Arvuti taga istudes inimene aeg-ajalt teeb häälega kommentaare, naerab valjusti ja teeb imelikud liigitused oma kehaga.
LASTEAHISTAMISED - Põhjus, miks laste liitumine sotsiaalvõrgustikega niivõrd palju poleemikat alati tekitab, on see, et internetis varitseb tõepoolest palju ohte ja nii mõnigi asi võib viltu minna. Kõige levinumad ja hirmutavad ohud on lasteahistajad ning küberkiusamine. Muidugi on ka teisi miinuseid, näiteks kasvõi see, et ollakse liiga pikalt internetis ja mõnes sotsiaalvõrgustikus ning selle tulemusel jääb unetunde väheks.